Kaitseme koos Eesti merd! Peatame naftasaaduste ümberpumpamise merel (STS operatsioonid)

Kokkuvõte

Keelustagem nafta ja kemikaalide laevalt - laevale ümberpumpamine Eesti vetes - protseduuri käigus juhtuv avarii põjustaks keskkonnakatastroofi.

Eesti rannikumeres viiakse läbi äärmiselt kõrge keskkonnariskiga nafta ning teiste ohtlike ainete ümberpumpamise operatsioone nimega laevalt-laevale (Ship-to-Ship ehk STS) transfeer ja punkerdamine. Seda võimaldavad maksude puudumine ning nõrgad regulatsioonid. STS-operatsioonidega kaasnevad sageli õnnetused, mille tulemuseks on nafta või muude ohtlike kemikaalide sattumine merre, enamasti suurtes kogustes.

Keskkonnaministeerium on andnud oma nõusoleku STS-operatsioonide jätkamiseks Tallinna rannikuvetes, asulate, supelrandade ning linnukaitsela vahetus läheduses (näiteks Haaberstis). Seda tehakse Eesti inimeste ning keskkonna arvelt riigile märkimisväärset tulu toomata. Ekspertide hinnangul on STS-operatsioonidel käigus juhtuval avariil katastroofilised mõjud Soome lahe juba niigi õrnale ökosüsteemile, kahjustades rängalt siinseid llinde, kalu ja meretaimi.

Eesti ei peaks olema tasuta paradiis hoolimatutele välismaistele laevaoperaatoritele. Seetõttu nõuame STS operatsioonide keelustamist Eesti territoriaalvetes. STS peaks olema lubatud ainult erandkorras ja ainult sadama aladel, kus kontrollitud keskkond ning varustus võimaldavad nende teostamist võimalikult madala riskiga.

logo

Mida kujutavad endast STS-operatsioonid?

Ship-to-ship transfers on operatsioonid, mille käigus tavaliselt toornaftat, vedelat maagaasi või ohtlikke kemikaale transportiv tanker pumpab oma lasti ümber teisele laevale merel olles. Seda tehakse ühendades voolik kahe laeva vahele, laevad ise on aeglases liikumises või seisavad paigal.

STS lahendust kasutatakse sageli siis, kui tankeri jõudmine sihtpunkti on takistatud - näiteks on tanker sadama jaoks liiga suur või sihtsadam on jäätunud ning tanker ei suuda jääst läbi lõhkuda. Vahel on ka põjuseks laevamootorite tööks vajaliku kütuse lisamine sellisel juhl on tegemist "STS punkerdamisega".

Eestis võivad kasutada STS'i näitkes Venemaalt läände teel olevad naftatankerid talvistes oludes. Venemaa sadamast lahkub naftalastiga suurte opereerimiskuludega tanker, kes suudab jäisetes tingimustes navigeerida. Eesti vetesse jõudes pumbatakse nafta merel ümber madalamate opereerimiskuludega laevale, mis jätkab teed shitriiki. Pumpamine teostatakse sadama asemel merel, sest siis ei pea tasuma sadamamaksu, operatsiooniga kaasnevaid kulusid jne. Puuduliku regulatsiooni ja ebapädeva maksustamise tõttu on STS-operatsioon merel laevaomanikele märgatavalt odavam.

MIks on STS eestile ohtlik?

meretööstus ise on seisukohal, et STS operatsioonid on äärmiselt kõrge riskiga ning võivad kergelt viia laevade kokkupõrkeni ning keskkonnakatastroofini. Peamised õnnetuste põjused on halvad ilmastikutingimused, ebapiisavate STS-alaste oskustega meeskond, mitte normidele vastav tehnika (nt. lekkiv ühendusvoolik...), väsinud meeskond, valearusaamad ja halb kommunikatsioon kahe laeva vahel jne. Ateena Rahvusliku Tehnikainstituudi hinngangul, on 80% of STS õnnetuste põjuseks inimlik eksimus.

õppematerjal Ateena Mereinseneride koolist STS-operatsioonidega kaasnevad laialdaselt levinud riskid

Hiljuti juhtunud rängad õnnetusedsuur leke toimus Lõuna-Aafrikas 2019. aasta juulis , kus punkerdamise käigus sattus merre 1600L naftat "Vaatamata kolmanda osapoole spetsialistide kaasamisele reostuse hävitamiseks, sai kannatada üle 100 pingviini ja mitu ohustatud liiki. 350L õlireostuse likvideerimiseks kulus ~ 10 tundi. 50L kütust jäigi merre.". Sellel juhul oli tegemist väikestes kogustes kütusega, mis ei saa ligilähedalegi Eestis lubatud STS-operatsioonidele, mille käigus pumbatakse 85,000 tonni kütust, nagu seda tehti Paldiskis 2021. aasta jaanuaris.

Veel rohkem kajastust leidnud õnnetus hiigelsuur õlireostus Brasiilia rannikul 2019. aasta septembris. Brasiilia võimude algataud uurimine paljastas ka põhjuse: Kreeka laev, mis teostas ebaseaduslikult toornafta STS-operatsiooni Atlandi ookeanis. Ookeani suurusele vaatamata reostas nafta ära pea 300 Brasiilia randa ning läks ajalikku ühe suurima keskkonnakatastroofina Brasiilias.

Vasakul: STS operatsiooni tulemusena tekkinud naftareostus satelliitfotod tehtud Iraagi rannikul, 2018.
Paremal: Brassili ranna naftareostus peale STS operatsiooni valesti minekut Sept 2019.

Nafta või muude kemikaalide leke eesti rannikuvetes oleks katastroof siinsele mere ökosüsteemile ja inimeste tervisele. Rannikuala oleks rikutud. Nagu aset leidnud õnnetusjuhtumid kinnitavad, on isegi avamerel aset leidvaid lekkeid väga raske ning kulukas likvideerida. Aega võtab keskkonna taastumine aastaid. Soome laht on suletud meri, mistõttu reostus oleks veel rängem - puuduvad tugevad voolused, mis aitaksid othlikest ainetest vabaneda. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereökoloogia labori juhataja Kai Künnis-Beres kinnitab Postimehele antud kommentaaris, et kontrollimatu naftapumpamine on väga ohtlik tegevus. Kui peaks juhtuma avarii ja merre sattuma suures koguses naftasaadusi, on terve rannikumeri läinud! Meie kliimas võtab looduslik isepuhastus väga kaua aega.

Mida näeb ette hetkel kehtiv seadusandlus?

Kuni 2021. aastani olid STS operatsioonid Eesti vetes vaevu reguleeritud. See puudujääk meelitas Eesti rannikuvetesse tankeried kogu Balti merelt. Peale Postimehes 2021. aasta jaanuaris avaldatud artiklit peatas Keskkonnaministeerium ajutiselt STS operatsioonid põhjalikemate uuringute tegemiseks. Kolm kuud hiljem, märtsis, esitas keskkonnaminister määruse, millega endiselt lubatakse STS operatsioonid, kuid Paldiski asemel kolivad need nüüd otse Tallinna külje alla, nn. "Tallinn G" ankrualale. See ala asub Kakumäe ranna ja Naissaare loodusreservi vahetus läheduses (allolev kaart). STS operatsioonidest tulenev risk ei kao kuhugi. Selle asemel koondatakse kogu risk kokku Tallinnasse, linnurikka ranniku, Rocca Al Mare vabaõhumuuseumi, Stroomi ja Kakumäe armastatus supelrandade kõrvale. Tsiteerides Eesti Ornitoloogiaügu linnukaitse programmijuhti Veljo Volket: "Ametnike väljavalitud STS-ala (Tallinna G-ankruala) asub Paljassaare hoiualast ja Natura 2000 linnualast umbes seitsme kilomeetri kaugusel. Kui midagi juhtub ja on läänetuul, võib aine kiiresti Paljassaare linnualale ja Paljassaare poolsaare randa jõuda. Muraste looduskaitseala jääb üldse vaevalt nelja kilomeetri kaugusele." Punkerdamise operatsioonid ei ole selle seadusega üldse kaetud.

Keskkonnaministeeriumi pakutud määrus koondaks kõik STS operatsioonid (nafta, naftatooted, vedel maagaas ja ohtlikud kemikaalid) Tallinnasse, nn. "G ankrualale" (vasakul), Kakumäe ja Naissaare vahele.

Eestile on tankerite tegevusest hetkel väga vähe tulu. Enamik laevadest on välismaal registreeritud ja välismaise meeskonnaga. Nad tulevad Eestisse ainult nõrga regulatsiooni tõttu. Teisiti on lugu näiteks Soomes (L 275/2017), kus STS on lubatud ainult kahel spetsiaalsel alal, kaugel loodusreservidest, ning kus on kehtestatud riigi poolt nii kõrged maksud, et STS operatsioone tehakse ainult hädavajalikel juhtudel. Nagu kinnitab ka see artikkel , "ettevõte, kes opereerib Soome teritoriaalvetes, peab maksema maksu veeteede kasutamise eest ning tasuma kõik reostusega seotud kulud, sealhulgas valmiduse eest potentsiaalse reostusega tegelemiseks ."

Kekskkonnaministeerium mainib, et tulebikus võidakse STS operatsioonid maksustada, aga hetkel näeb seadus ette ainult operatsioonide koondamiseks Kakumäele. Makse ei ole mainitud. Seetõttu ei saa kohalik tööstus ja riik nendest peaaegu mitte mingit tulu. Õnnetuse korral on Eesti loodus rikutud ning Eesti maksumaksja kannab ka kõik reostuse likvideerimisega kaasnevad kulud.

Millist lahendust pakute?

Soovime, et STS operatsioonid, nii transfeer kui. punkerdamine, oleks Eestis merel keelatud. Kuigi nõustume, et üksikutel erandjuhtudel on STS vajalik, peaksid need olema erandlikud ning toimuma ainult vastavalt varustaut sadamates (nt. Vene-Balti sadam, Muuga jne), kus on olemas vastav tehnika ning vastava treeningus saanud inimsed, kes loovad keskkonna riski minimeerimiseks. Sadamate liit on sellise muudatuse ka juba välja pakkunud.

Samuti soovime, et valitsus maksustaks STS-operatsioone proportsionnalselt nende kõrge riskiga, et oleks kaetud kõik keskkonnareostuse ennetamise ning avarii korral ka likvideerimisega seotud kulud. Maksude eesmärk peaks olema STS-operatsioone pärssiva keskkonna loomine.

Allkirjastage meie petitsioon, et keelustada STS-operatsioonide toimumine eesti vetes. Seisame koos oma mere eest!

Kajastus ajakirjanduses ning edasiseks lugemiseks